Elu sisu on pidevas teistega energiate vahetamises. Ja minu valida on kas elu pakub rahulolu või ei. Tehes midagi teiste pärast (kohustusest), allud teiste survele ja eitad ennast, eitad enda elu.
Eksistents ei allu meele loogikale.

Tehes igapäevaselt asju mis rõõmu ei paku - oled oma elu vägistaja, koged kannatusi ja energia pidevat puudust.

Kõik mida teeme on kontrollitud. Kui naerame - kontrollime seda, nutame ja samas püüame ka seda kontrollida.

Palju on hakatud rääkima andmise ja saamise sisust ja mõttest. Minu arusaamises pole see oluline, oluline on vaadelda ja märgata

Kui kohal, kui hetkes sa oled?
Olles hetkes, on ka armastus, sügav vaikuse ja rahu tunne. Mida on pea võimatu sõnadesse panna ning kirjeldada.

Jõuluaeg on armastuse jagamine, nii nagu seda Kristus tegi. Ja pole oluline kas ta füüsiliselt ka oli või ei. Nii nagu armastuse jaoks pole vaja kedagi peale armastuse. Ei teist inimest ega muud minust väljaspool olevat objekti, keda armastada. Meie olemegi Armastus.

Suurim kingitus mida saad teistele anda on oma armastuse siiras jagamine. Ilma sellest kasu ja heakskiitu oodates.

Soovin Sulle Armastuses Jõule!